Praegusel hetkel on palju inimesi, kes mõtlevad endale aktsiaid juurde soetada või isegi oma esimene investeering mõnda huvitavasse ettevõttesse teha. Tehakse otsus, et raha investeerida, aga järgmine probleem tekib aktsiate valikul ning isegi kui suudetakse aktsiate valim minimaalseks teha, siis tekib küsimus: milline aktsia valida?
Ma olen ise olnud sellises olukorras päris mitu korda ning mõtlesin, et jagan Teile paar juhist, mida mina jälgin esimesena aktsiate valikul. Kindlasti ei ole see professionaalne ning lõppude-lõpuks peab igaüks ise oma otsuse tegema, milline aktsia valida.
Ma olen korra sellest teemast juba natukene kirjutanud, aga põgusalt. Seekord toon sisse ka reaalse elu näite. Tegemist on siis Balti börsil noteeritud väärtpaberiga – Coop. Ma võin kohe üles tunnistada, et ma osalesin Coop’i IPO’l aga pool aastat see hind keerutas ühe ja sama koha peal ning ma otsustasin, et ma suudan saada paremat tootlust kuskil mujal, kui Coopi aktsiaga. Müüsin IPO’lt saadud aktsiad väikese kahjumiga maha(VIGA) ning paigutasin enda raha mujale kasvama. Kui nüüd tagasi mõelda, siis kunagi ei oleks tohtinud teha seda lüket. Sain just läbi raamatu: Aktsiad pikaajalise investeeringuna – Jeremy Siegel, kus ka mainiti, et aktsiad ongi parim pikaajaline investeering neile, kes õpivad lühiajalist volatiilsust taluma. Ehe näide sellest: kui ma ei oleks Coopi müünud, oleksin saanud ligi 50% kasvu -4% asemel.
Nüüd, aegamööda olen jälginud Coopi pikalt ja isegi osalenud nende majandustulemusi tutvustavatel veebiseminaridel. Etteruttavalt võin öelda, et ma läksin Coopi uuesti sisse 1.40 pealt ning julgen väita, et Coop kasvab järgmised 3-5 aastat kõvasti. Miks?
Ma panen siia paar alustala, millele ma aktsiat valides toetun ja põhjendan veidi ka Coopi tausta.
#1 Kas Sa usud ettevõttesse?
Suure osa ettevõtetest, kes börsil tegutsevad, pakuvad teenuseid ja tooteid, mida me igapäevaselt kasutame. Kui lugeda ettevõtte majandusaruannet või infolehte, on võimalik ära kaardistada tegevusalad, millega ettevõte tegeleb. Kui Sa usud, et neid teenuseid ja tooteid kasutatakse ka tulevikus ning niipea maailmakaardilt ära ei kao, siis oled leidnud endale börsiettevõtte, mida rohkem uurida. Coopi roll täna panganduses ei ole võistelda suurpankadega nagu LHV, Swed või SEB. Coopi roll on strateegia mõttes pakkuda eestimaist igapäevapangandust ja parimat finantseerimisteenust. Tänasel päeval on ok, kui sul on igapäevapangandus Coopis, investeerimisportfell LHVs ja pension näiteks Swedis.
Mida mina näen Coop panga tugevusena on see, et tihtipeale suurpangad ei suuda edukalt väikelinnade kinnisvara finantseerida. Coop pangal õnnestub see väga edukalt. Neil on maapiirkondades ja väikelinnades kontoritevõrk, kus on igapäevaselt töötajad olemas. Coop on keskmiselt 21% aastas kasvatanud oma kliendibaasi viimase 5 aasta jooksul ja laenude maht on varsti juba miljard.
#2 Aktsia eelanalüüs
Et aktsiale teha kiiranalüüs, ei pea olema finantsharidusega inimene. Tihtipeale mõtlevad inimesed, et majandusaruannete lugemine on ainult finantsgurudele. Tegelikult see nii ei ole. Tasub valida välja aktsia, minna nasdaq’i lehele ning lahti võtta majandusaruanne või infoleht.
Kindlasti alguses on raske aru saada erinevatest finantsterminitest, kuid kui ühe korra oled asjad endale selgeks teinud, siis teine kord läheb juba libedamalt.
Tuntumad näitajad, mida aktsiaanalüüsil kasutatakse:
– kasum aktsia kohta (EPS – earnings per share)
Väga informatiivne ja kasulik näitaja investoritele. EPS saadakse, kui võetakse ettevõtte aastane puhaskasum ja jagatakse see aktsiate arvuga. Kui võtta näide Coop, siis me näeme, et puhaskasum oli 2019 aastal 5.53 miljonit ning see jagada 65 miljoni aktsiaga, saame suhteks 0.09(EPS). Tulu aktsia kohta annab meile siis ülevaate, kui palju suudab Coop ühe aktsia kohta tulu teenida. See on ka hea mõõdik, et võrrelda erinevaid aktsiaid. Pelgalt kasumi pealt on keeruline võrrelda, kuna igal firmal on emiteeritud erinev arv väärtpabereid.
Nüüd, kui jagada EPS aktsia turuhinnaga, saame kiirelt arvutada välja aktsia tootluse: 0.09/1.07 ~ 8.4%.
– aktsia hinnasiduvuse suhtarv (P/E) – kõigi lemmik
Miks on P/E suhe tähtis investoritele?
Kui võtta Coopi aktsia, siis P/E suhe täna on 24.29. Piltlikult see ütleb meile, et kui ma kulutan 24.29 eurot täna Coopi aktsiaid ostes, siis peaksin ma saama 1 euro kasumit aasta hiljem. Nüüd kui mõelda, et kui P/E suhe on kõrgem, siis see lause läheb ainult halvemaks: kui ma kulutan 30 euro täna aktsiaid ostes, siis peaksin ma saama 1 euro kasumit aasta hiljem..(ei kõla ju hästi?). Kui väärtusinvestorid on alati soovitanud uurida aktsiaid, mille PE on 10-15, siis täna ma julgen juba õelda, et isegi atraktiivsed aktsiad kauplevad kõrgemal PE suhtel. Näiteks Coopi 24 PE suhe: investorid on kindlasti julgemad arvama, et Coop kasvab lähiaastatel ning see kajastub ka tänases PE suhtes.
Kui võtta näiteks üldse tehnoloogia aktsiad, siis sektori keskmine PE suhe on 42. Kõrge PE tähendab, et kas midagi on täiesti viltu või siis investorid ootavad suurt kasvu. Tavaliselt suure PE suhtarvu korral on tegemist ka kasvuaktsiaga seniks kuni PE tuleb tagasi alla paarikümne peale ja saab endale staatuseks väärtusaktsia.
P/E saadakse, kui aktsia turuhind jagatakse EPS’iga.
– aktsia turuväärtuse ja bilansilise väärtuse suhe (P/B) – kõigi lemmik #2
P/B suhtarv seob omavahel firma turuväärtuse ja bilansilise väärtuse. See saadakse nii, et aktsia turuhind jagatakse aktsia raamatupidamisliku väärtusega. Aktsia bilansilise väärtuse leiab kui võtta ettevõtte varad ja lahutada maha kohustused ning seejärel jagada aktsiate arvuga.
P/B suhtarv 1 tähendab, et ettevõtte turuväärtus ja raamatupidamislik väärtus ühtivad.
<1 tähendab, et on allahindlus ning võib olla hea ostukoht või ettevõttel on tõsised probleemid.
Kui Coop vötta jälle näiteks, siis piltlikult ma maksan 1.61(P/B suhe) eurot iga euro eest, mis ma saaksin tagasi, kui aktsiad likvideeritaks.
Mida madalam P/B, seda turvalisem investeering üldiselt on. Näiteks kui on olemas mingi ettevõte, mille väärtus on 100 000 eurot ja tema P/B suhe on 5 ning kui omanik tahab äri ära lõpetada, saab ta tagasi sealt ainult 20 000 eurot.
Kui P/B suhe oleks sellel ettevõttel 1, siis saaks ta äri lõpetades 100 000 eurot tagasi.
Kindlasti tuleb ära märkida ka see, et need suhtarvud on väga erinevad valdkonniti, näiteks Apple P/B suhe on umbes 30, mis tähendab, et P/B väärtus sõltub omakapitali tootlusest. Kõrgema omakapitali tootlusega ettevõtetel on see näitaja reeglina kõrgem. Hea on neid suhtarve võrrelda sama valdkonna ettevõtetega.
– ROE ehk omakapitali tootlus
Näitab ettevõttesse investeeritud omakapitali kasutamise efektiivsust puhaskasumi teenimiseks st kui palju kasumit teenib iga ettevõtte omakapitali investeeritud euro.
Järelikult mida kõrgem on omakapitali tootlus (ROE), seda väärtuslikumaks ja kallimaks ettevõtet hinnatakse, sest selline ettevõtte suudab temasse investeeritud summa pealt teenida enam lisaväärtust.
Omakapitali tootlus = Puhaskasum / omakapital
Coopi üks suurimaid eesmärke on aastaks 2022 kasvatada ROE 15 peale, mis tegelikult muudaks aktsia kui sellisena väga atraktiivseks ning kindlasti ta kaupleks teisel hinnatasemel. 2019 pealt on näha, et ROE on langenud. Selle põhjus on 2019 toimunud IPO, kui nad kaasasid raha ning tänu sellele ka ROE langes, kuid täna on Margus Rink kinnitanud, et nad liiguvad eesmärgi poole ning seda toetavad ka arvud.
Suhtarvud, mida edasises analüüsis kasutada:
- Käibe juurdekasvutempo
- Vara juurdekasvutempo
- Omakapitali juurdekasvutempo
- Uurimis-ja arenduskulu osakaal käibes
Samuti tuleb ära mainida, et pelgalt suhtarvude pealt investeerida oleks patt. Tuleb aru saada sektori ettevõtetest ning kust tekivad antud ettevõtte rahavood ja milline on tulevik.
#3 Konkurentsieelise kindlakstegemine
Mis eristab Swedi, LHV või teisi panku Eestis Coopist: koostöö Coop Panga ja Coopi jaeketi vahel.
Coop panga strateegia toetub Coopi kaupluste olemasolevatele klientidele ja nendega seotud väikestele või keskmistele ettevõtetele. Lojaalsetele klientidele on neil võimalik pakkuda erinevaid finantsteenuseid ja soodsaid tingimusi igapäevapangandusele.
#3 Ajahorisont
Tuleks kindlasti mõelda ka, et mis ajahorisondiga aktsiat osta. Kas 1, 2 või 5 aastaks? Mis summa eest osta hetkel ja mis summa eest osta näiteks tulevikus x ajal?
Warren Buffett : „Tähtis pole mitte hinnata, kuivõrd palju erinevad tööstusharud võivad ühiskonda mõjutada või kui kiiresti need kasvavad. Oluline on kindlaks teha ettevõtte konkurentsieelis ja eelkõige selle konkurentsieelise jätkusuutlikkus. Tooted ja teenused, mis on konkurentsijõudude eest kõige rohkem kaitstud, pakuvad investoritele ka suuremaid tootlusi.“
Mõtle aktsiast kui osalusest ettevõttes (näiteks sõbra OÜs), mitte paberitükist, mida saab igal ajal kellelegi müüa.