Finantstööriistad – mina ja eksel

Isver, kui lahe pealkiri tuli sellele blogipostitusele.
Oled kuulnud kuulsa mehe John Bytheway lauset “Inch by inch, life’s a cinch. Yard by yard, life’s hard”? 

Ma arvan, et rahapuukidele see lause peaks küll tuttav olema. Läheb ikka aega, et liitintress ju tööle hakkaks:) Üks suurem samm selle poole on teadmine, mida ja kuidas arvutada. Vean kihla, et kui oled alustanud investeerimisega ja raha juba teenima pannud, siis sind huvitab ka, et mis on sinu investeeritud raha tootlus ning kui palju intressitulu on kogunenud.

Annan sulle hästi lihtsa viisi, kuidas seda köike teha, aga ennekõike toon välja 3 olulist põhjust, miks trackida oma raha ja investeeringuid:
1.kiire ülevaade oma finantshetkeseisust(tervest portfellist – tihtipeale olen näinud inimesi, kes peavad oma portfelli ülevaatamiseks logima sisse kõikidesse portaalidesse, kus papp istub ning seejärel arvelauaga köik intressid kokku lööma. Lihtsam oleks ju seda kõike hallata ühest kohast?)

Arvelauaga tuli üks pilt meelde, kus märgati Majandusteaduskonna tudengit eksamile minemas..

2.tootluse hindamine – saad joonistada igasuguseid lahedaid graafikuid ja hinnata trende tulevikuks
3.näed siis ka seda maagilist numbrit, mis sul higivabalt sisse jookseb iga kuu

Jagangi Teile ühte lihtsat tööriista, mis aitab Sul oma varadel ja kuludel silma peal hoida. Kõik smsid ja sõbrakutsed ja küpsised võite saata Jaak Roosaarele, kuna selle Exceli tabeli pani just tema kokku. See oli üks minu esimesi Exceleid, mida ma hakkasin kasutama, kui ma alustasin investeerimisega.
See exceli fail asub SIIN. Lae see alla ning teen sulle kiire sissejuhatuse, puust ja punaseks.

Kuna kõige olulisem on ära märkida oma rahakoti hetkeseis, siis alustame bilansist.

Kõige esimesel töölehel täida ära oma varade ning kohustuste tabelid. Ma kujutan ette, kuidas mõnel tekib reaktsioon “aga mul ei ole ju palju varasi!” pole hullu, see ongi siin reality check, mis võiks ajendama säästma ja investeerima.
Aga tagasi tabeli juurde..
Tabelis on by default juba pandud ette paar varade liiki, aga kui sul on oma rahahunnik kuskil istumas, siis tekita eraldi rida ning lisa see sinna. Kohustuste tulbas võid samuti rubriigi “muud laenud” teha väiksemateks pulkadeks, kui sul on mitu erinevat laenu.Ülejäänud peaks olema selge nagu seebivesi.
Sinu puhasväärtus on arvutatud nii: Varade summa – kohustused.
Exceli failis on juba kõik valemid ees, mis löövad sinu summad automaatselt kokku.

Liigume edasi “passiivse” ja põnevama töölehe juurde.

Vasakul pool loetelus on kõik kulud – elamiskulud ning laenumaksed.  Kui täpselt ei tea kulu suurust, siis lisage väike puhver.
Paremas tulbas on välja toodud erinevad tulud – ühisrahastusportaalid, aktsiad ning dividenditulud. Aktsiatulud on siis jagatud 12’ga, kuna aastas makstakse korra dividende. Seda kõike on võimalik näha ka valemina, kui klikkida peale arvule.
Igal tulul on toodud välja ka Tootluse %. See on arvutatud siis aasta baasil ning dividenditulu korrutatud 12 kuu’ga ning seejärel jagatud aktsiate soetusväärtusega(nt. 3 euroga ostetud Harju Elektri 1000 aktsiat = 3000 eur). Ning sinu igakuine rahavoog = higivaba papp – igakuised kulud.
Aga jah, selline see lihtne excelipoiss ongi. Investeerimise algusest saadik olen kirja pannud oma aktsiate, kinnisvara, ühisrahastuse, ning vaba raha väärtuse. Lisaks olen üles märkinud laekunud passiivsed tulud – dividendid, intressid. Antud numbrite pealt on hea jooksvalt oma progressi jälgida ja tagantjärgi arvutusi teha. Kindlasti kui saad exceliga sõbraks, siis hakkad juba ise leiutama sinna muid vigureid ja graafikuid, aga alguseks kõlbab selline minimalistlik tabel küll.
Ma ise hoian taolisi faile Google Drives, et ma saaksin kõikide seadmetega ligi nendele tabelitele.

Kuidas enda ekseliga alustada?

Kõige suurem roll on siin järjepidevusel. Iga kuu tuleks maha istuda ning arvet pidada oma investeeringute üle. Kuidas mina sellele lähenesin, oli see, et ma panin endale Google Calendrisse iga kuu viimaseks päevaks meeldetuletuse, et ma vaataksin üle oma seisud. Kui juba pikka aega seda teha, siis sellest saab harjumus ning minu meelest on hea, kui oled teadlik oma rahakotist –> oskad vastavalt teadmisele teha paremaid finantsotsuseid.

Usinat rehnungit!

2 kommentaari “Finantstööriistad – mina ja eksel”

  1. Kuidas hindad lähitulevikku majanduses? Milline on su aastaplaan ja miks otsustasid turu tipus kinnisvaraturule siseneda?

  2. Tere!
    Kindlasti elame hetkel väga erakordsel ajal. Mina ei ole veel oma enda rahakotiga ühtegi kriisi läbi elanud, seega nõjatun rohkem kogenumate inimeste arvamustele ning usun, et hetkene olukord on veel hea. Eks suve keskpaik-lõpp näitab kriisi tõelist palet ning ehk siis oleks kõige õigem hetk siseneda varaklassidesse.
    Aastaplaan hetkel näeks välja selline: istun vabas rahas niikauaks, kuni likviidsusindeks rahuneb ja püüan siseneda õigel hetkel. Kui ei taba õiget hetke, mis seal ikka. Eks kohti, kuhu investeerida, on palju.
    Kusjuures ma sisenesin KV turule just enne koroonakriisi ning sellest ei olnud aimugi. Elamispaika oli vaja, pank oli nõus finantseerima.

Jäta kommentaar

Sinu e-maili ei avaldata. Nõutud väljad on märgitud *