#1 Investeerimisteekond

Umbes 5 aastat tagasi tegin oma elus esimese suure otsuse: ma hakkan jälgima enda varade seise ning harima ennast finantsvaldkonnas. Selle lause peale tekkis huvi täpne kuupäev teada saada. See oli 09.10.2016, kui ma kandsin Mintosesse oma esimesed 10 eurot ning panin selle higivaba pappi teenima. Sel hetkel ma hakkasin mõtlema kuidas raha targemalt ära kasutada, mitte ära kulutada.
Ma olin tol hetkel kaitseväes ning sõduripalgast midagi investeerida tundus võimatu, seega keskendusin kaitseväes just finantskeele arendamisele ning investeerimispõhimõtete kinnistamisele. Võin ka ära mainida, et sõduri palk oli aastal 2016 täpselt 125 eurot kätte iga kuu, millega sai tüdrukule paar lille osta ja ise ka ära elatud. Kui selle palgaga harjusin, siis paari kuu möödudes tuli üllatav uudis – palk tõuseb. See tõusis just tänu sellele, et olin saanud seeruks ning ei olnud enam niisama vennike kaitseväes. Tänu raskelt teenitud palgatõusule sai ostetud ka oma esimesed aktsiad, mis mul tänini alles on. Sümboliks TAL1T, soetushinnaga 0.96 EUR tükk. Nii siis sai minust ka dividendiaktsia omanik ning kevadel juba oli tore näha rohelist kannet oma pangakontol intressitulu näol. See mõte, kuidas lillegi liigutamata raha teenida, meeldis mulle ning ma hakkasin rohkem süvenema rahamaailma “alustava investorina”.

Mõned aastad hiljem e. 2020

Nende aastatega on palju muutunud. Olen järginud põhimõtet, et palgateenistuse pealt säästmise ja investeerimisega on võimalik igati kenasti jõukust kasvatada, aga rikkaks saab ainult ettevõtlusega. Seega olen minagi ettevõtlust harrastanud viimase 4 aasta jooksul. Nimelt olen 3 aastat järjest iga suvi käinud Ameerikas raamatuid müümas. Iga suve emotsionaalsed ning rahalised eesmärgid on olnud erinevad kuid peamine eesmärk on olnud sissetulekuid tösta, et võimalikult palju ära investeerida! Seega suurem osa(75%) minu suvede netokasumitest on ära investeeritud siis kas: a)kinnisvarasse b)ühisrahastustesse c)fondidesse või d)laenudesse.
Toon välja ka oma Ameerika suve netokasumid dollarites alustades esimesest suvest:
2017 suvi – 8,897.00$
2018 suvi – 14,581.00$
2019 suvi – 33,608.00$
Kellel matemaatika on hea võib kokku liita ning saab kogusumma, millest suurusjärk 75% on ära investeeritud.
Selguse huvides ütlen kohe välja, et minu hetkeline ehk blogi alustamise finantsseis on järgmine:
-võlgasid mul ei ole;(v.a eluasemelaen);
-väike reservfond aka kasvukonto LHVs;
-igakuine sissetulek on palk+higivaba papp;
-kõik oma kulud katan ise, ei ole vanemate rahakoti tühjendaja;
Peamised abiväed investeerimisel on Balti börs, LHV kasvukonto, ühislaenamise platvormid Omaraha ja Mintos ning “funding” platvorm Funderbeam. Kirsiks tordil on ettevõtte alt välja antud hüpoteegi tagatisel laenud.
Aga asja juurde. Ma juba tunnetan su silmi, et hakata mu mammonat vuristama.
Kõikide selguse huvides teen teatavaks oma hetkeinvesteeringud portfellis. PS! Siin kirjeldatud ei ole mingi investeerimissoovitus, see on ainult ülevaade minu investeerimisportfellist.
Mintoses olen pigem tagasihoidlikum olnud tänu viimaste aegade sündmustele. Tootluseks on mintoses tagasihoidlik 11.2%. Hetkel pigem ootan, et Mintoses olevad laenud saaksid konverteeritud cash’iks, et seda mujale investeerida.
Omarahaga olen väga rahul, kuna sealt tulenev intress on juba silmaga nähtav. Tootlus kõigub 21-22% vahel ning enamjaolt olen andnud 5 aasta pikkuseid laene välja, eeldades, et eestlane on kohusetundlik ning maksab laenu varem ära. Tänu sellele tekib intressitulu rohkem, kuna intressi arvestatakse põhiosalt:) Funderbeam’is on olnud toredad ajad, olen leidnud palju idufirmasi, mis mulle on meele järgi olnud ning investor benefit’e on päris hea nautida. Märtsikuus sai täitsa tasuta auto puhtaks pestud tänu Upsteam’le, ise ei pidanud lillegi liigutama. Funderbeamis olen ma investeerinud nendesse ettevõtetesse: HUUM Upsteam Nudist La Muu Bikeep Ainuke ettevõte, kes hetkel portfellis plussis istub, on HUUM. Nad tegid 2020 märts käivet ligi 124k ning võrreldes eelmise aastaga on see 220% suurem. Tundub, et inimestele meeldib karantiinis saunas käia ning saunakeriseid aina ostetakse juurde.
Aktsiate osakaal on pigem väike, kuna enne kriisi arvasin, et väärtpaberid on selgelt üle hinnatud. Nüüd on ehk juba võimalust midagi juurde vaatama hakata:) Aktsiad, mida oman: Tallinna Kaubamaja, Coop, Tallink, Tallinna Sadam, Silvano Fashion.
Fondid e meelerahufond. Alustasin sellega aastal 2019 kevadel ning alguses kandsin iga nädal 25 eurikut kasvukontole ning valisin meelepärased valdkonnad, kuhu siis LHV minu eest investeerib. Nüüd olen selle sissemaksmise maha keeranud ning panen ainult mikroinvesteerimise näol sinna raha sisse. Aktsiafondid, mida oman: ISPY, iShares Automation & Robotics UCITS ETF, L&G Cyber Security, SPYD, iShares Core S&P 500.
Ning samuti on ka alt välja antud suuremad laenud, mis moodustavad portfellist suure osa. Märtsikuus sai ka ostetud esimene kinnisvara Mustamäele – 2-toaline renoveeritud paneelmaja korter, kus ise hetkel elan sees aga lähitulevikus on plaan seda välja üürima hakata.
Portfell:
Kriisi valguses olen hetkel rahulik olnud, hoian oma püssirohtu(cash is king) ning ühisrahastuses olen automaatse laenupakkuja kinni keeranud, ehk hoian ka ühisrahastustes vaba raha. Juurde olen ostnud pisut Tallinna Kaubamaja: panin orderi sisse 7.50ga eelmine nädal kui oli dividendimakse ex-päev ning sain ilusti kätte. Nüüd mötlen, et oleks võib-olla võinud veel osta.
Üha rohkem jälgin volatiilsusindeksit e VIX’i, mida tuntakse ka hirmuindeksi,mis on turu prognoositava volatiilsuse näidik, mis arvutatakse reaalajas S&P500 indeksi ostu- ja müügitellimuste põhjal. See annab kauplejatele ja investoritele reaalajas ülevaate sellest, kui palju turu arvates S&P 500 indeks kõigub järgmise 30 päeva jooksul pärast iga VIX-indeksi küünalt.
Nagu diagrammilt näha, oli E. 16.märtsil VIX peaaegu 83 lähedal, mis tähendab seda, et investorid on hirmul ja volatiilsust on palju(st. kõikumisi võib näha 5% ulatuses päeva jooksul).
Mina hetkel ootan turu rahunemist ja jälgin pingsalt erinevaid ettevõtteid ning kasutan finantsanalüüsi suhtarve, et analüüsida ettevõtteid.
Kui postitus meeldis, vöid jätta kommentaari(või kui tahad päris eestlase moodi olla, siis ei pea) ning võib-olla soovituseks ka panna paar teemat, millist teemat sooviksid järgmises postituses näha:)
Okei, kõik praeguseks!

13 kommentaari “#1 Investeerimisteekond”

  1. Võiksid tulevikupostitustes natuke põhjalikumalt selgitada iga börsifirma või funderbeamis kaupleva ettevõtte valimise põhjuseid. Kui näiteks Tallinna börsilt Tallinna Kaubamaja, Coop, Tallink ja Tallinna Sadam on pigem populaarsed "rahvaaktsiad", siis Silvano Fashion nii tuntud ja tavaline valik ei ole.

  2. Väga lahe teema, aga kas investeeringud oled teinud kõik ettevõtte alt või on midagi eraisikuliselt ka?

  3. Tere anonüümne!

    Kõik ühisrahastuses olevad laenud(mintos, omaraha) + ettevõtetele antud laenud(funderbeam) on OÜ alt tehtud. Samuti on hüpoteegi tagatisel antud laenud OÜ alt tehtud.
    Aktsiad + fonde hoian eraisikuna LHVs.

  4. Aitäh tagasiside eest, Raul! Eelkõige olen sihtinud pikemaajalisi dividendiaktsiaid, kuid olen osalenud ka mõnes edukas IPO's. Aga sellest kindlasti tuleb juttu tulevikus!

  5. Mõnus lugemine.
    Mis raamatute ja/või veebilehtedega enda harimist alustasid?
    Mis makse ja kuidas peab tulude pealt maksma?

  6. Hei

    Selline küsimus!

    Ütlesid ees pool ,et kolme ameerikaprogrammi rahadest 75 prossa on kokku investeeritud ja saan vist aru et jooksvalt siis 4 aasta läheb. Ehk praegu investeeritud ligikaudu 42 800 eurot. Saan aru et see summa on koos kinnisvaraga ning 47% on sellest investeeritud kinnisvarasse ehk 20 122 eurot. Kuidas laenu korterile said? kas oled jooksvalt eestis ametikult tööl olnud? Ja kas võib küsida, mis tööd eestis peale ameerikaprogrammi teed? Sa vist pole ju eestist stabiilselt tööl ?

  7. Tere anonüümne!

    Ma olen alates 2018. a oktoobrikuust töötanud tarkvaraarendusfirmas Finestmedia AS süsteemianalüütikuna, ehk plekki tuleb iga kuu peale. Selle arvelt sain korterile laenu peale.
    Kolme ameerikaprogrammi rahadest 75% on töesti ära investeeritud, aga see ei võrdu kokku investeeritud summaga.

  8. Okei, aitäh täpsustamast. Järgmine küsimus selline, et kuna kulutused tänapäeval suured siis, kuidas oled suutnud elada madalate kuludega ? Kui esimese korteri said soetada sellel aastal, siis tähendab see tõenäoliselt eelnevatel aastatel elamis kulud? Kas üür/toit/sport/ kõik suudsin nii madalate kuludega ära kanda? Kooli kõrvalt käisid täis kohaga tööl või ? Lapsevanem sa veel vist ei ole ehk neid kulutusi ei ole, kuid sporti teinud ja reisinud ka..

  9. Pole häda, küsida tuleb ja vastata mulle meeldib!
    Ma elasin enne korteriostu 3,5 aastat ühiselamus, kus mul olid kulud ikka mega madalad. Üür koos kommunaalidega oli vist 100 eurot kuus. Toitu ma olen alati teinud kodus ning väljas üritan võimalikult vähe süüa, mis pikas perspektiivis hoiab mu raha palju kokku. Üleüldse, minu säästmismäär keskmiselt ühiselamus elades oli 70%, mis jättis mulle palju raha investeerida ning korteri sissemaksuks raha koguda.
    Kooli kõrvalt käisin 0.75 kohaga tööl ning nüüd magistris olen 0.6 kohaga tööl.
    Lapsevanem veel töesti ei ole:)

  10. Kirjutan Swedbanki kogemusest, mis kandub vastavalt EMTA nõudmistele ka teistele pankadele, aga ei sega siin investeerimiskontot väärtpaberikontoga. Investeerimiskonto võib olla ka igapäevane pangakonto, mida tuleb tuludeklaratsioonil määrata eraldi investeerimiskontoks vms. Kuna igapäevasel kontol on miljon muud liiklust, siis soovitatakse uus konto teha ning selle pealt siis deklareerida sissemakseid ja väljamakseid. Makse tuleb tasuda alates hetkest, mil väljamaksete kogusumma ületab sissemakseid eeldades, et tegemist on välja võetava kasumiga. Kui mälu mind ei peta, siis võib ühelt isiklikult investeerimiskontolt teisele tõsta oma rahasid ilma makse tasumata seni, kuni kõik on deklareeritud korrektselt ja EMTA saab kinnitust, et raha on jätkuvalt sihipärases kasutuses.

Jäta kommentaar

Sinu e-maili ei avaldata. Nõutud väljad on märgitud *